Carpe diem! Lause millest paljud tänapäeva noored lähtuvad. Osa neist väljendavad oma mõtteviisi eluohtlike asju tehes, püüdes nii iga päeva eriliseks teha. Paljudki meist on kohanud inimesi, kes tarvitavad meelemürke, et oma eluga hakkama saada, mis teeb sama välja. Mõlemasse gruppi kuuluvad inimesed kannatavad olemise talumatu kerguse all ja üritavad leida mingit sügavamat sisu olemasolemisele olles ise kokkuvõttes kannatajad. Mida tegelikult tähendab üks päev korraga elamine ning päeva püüdmine ja kas inimesed on seda tegemas?
Minu jaoks ei tähenda päeva püüdmine alkoholi (liig)tarbimist ega ka nappi pääsu auto eest. Ma ei pea ka võimalikult paljude inimestega koosveetmist ning selle teist äärmust päevast maksimaalset võtmiseks. Olen jõudnud arusaamale, et üks päev korraga elada suudab ainult väike osa inimkonnast. Inimesed ei suuda tihti mõista miskit enne kui see miski on meilt käest võetud või kohe võetakse. Alles siis meenub selle miski hind. Kodus olles soovime kuhugi mujale reisida ning olles seal kuskil mujal soovime pärast esmase põnevuse kadumist koju tagasi. Sellest võib järeldada, et ainult need kellel on teadmine, et nad homme võivad surra mitte ainult alateadvuses mõistavad kui tähtis on 24 tundi.
Minu jaoks on päev korraga võtmine see kui hommikul vaatad kas oled elus ning üritad teha nii palju kui jaksad. See tähendab, et olles kuskil tuleks nautida seal olemist ning pühendad oma aja neile, mitte kõrvalistele tegevustele (olgu selleks kas või mobiil). Seda hetke kui inimene ei vaja rohkemat kui olemas on otsimegi inimestena ju sisimas. Kas hoolides endast hoolime ka teistest?
A few times in my life I've had moments of absolute clarity, when for a few brief seconds the silence drowns out the noise and I can feel rather than think, and things seem so sharp. And the world seems so fresh as though it had all just come into existence. I can never make these moments last. I cling to them, but like everything, they fade. I have lived my life on these moments. They pull me back to the present, and I realize that everything is exactly the way it was meant to be.
Minu jaoks on päev korraga võtmine see kui hommikul vaatad kas oled elus ning üritad teha nii palju kui jaksad. See tähendab, et olles kuskil tuleks nautida seal olemist ning pühendad oma aja neile, mitte kõrvalistele tegevustele (olgu selleks kas või mobiil). Seda hetke kui inimene ei vaja rohkemat kui olemas on otsimegi inimestena ju sisimas. Kas hoolides endast hoolime ka teistest?
A few times in my life I've had moments of absolute clarity, when for a few brief seconds the silence drowns out the noise and I can feel rather than think, and things seem so sharp. And the world seems so fresh as though it had all just come into existence. I can never make these moments last. I cling to them, but like everything, they fade. I have lived my life on these moments. They pull me back to the present, and I realize that everything is exactly the way it was meant to be.
-A Single Man
No comments:
Post a Comment